Anne-Lii: "Julgen ennast lugeda piisavalt kogenud spetsialistiks, et aidata noori ja alustavaid ettevõtjaid nende unistusi läbi ettevõtluse ellu viima. Saan olla neile toeks nii finantsnõustajana, raamatupidamisteenuse pakkujana kui ka psüühiliselt keeruliste perioodide tugiisikuna."

Artikkel 11/1/2018

koostaja: Kristi Märk ettevõttest SOTSIAALSED ARHIDEKTID OÜ

Raamatupidaja Anne-Lii Molis: “Oluline on sisust aru saada”

Iga ettevõtte üks alustaladest on oskus numbritega ümber käia. Finantsvõimekus sõltub paljudest asjaoludest, kuid kogu selles protsessis on üks olulisemaid võtmeinimesi kindlasti raamatupidaja, kes võib kas üksjagu ära rikkuda või vastupidi, palju kaasa aidata. Raamatupidaja Anne-Lii Molis on oma mitme ametiga nagu hunt kriimsilm, kuid üks osa tema südamest ja ajast kuulub kohe päris kindlasti numbritele ning raamatupidamisele, millest on saanud nii tema hobi, töö kui ka kirg.

“Oluline on sisust aru saada, mitte nii, et ainult programm paneb asjad kokku, sest kuigi ega masin loll pole, on võtmeteguriks siiski inimene seal arvuti taga,” on Anne-Lii Molis veendunud. Lisaks kinnitab ta, et kui jooksvalt ja korralikult teha, pole raamatupidamine üldse keeruline, küll aga tuleb täpselt teada, mida ja kuidas teha ning sisust on vaja aru saada.

Anne-Liile eriti hingelähedaseks teemaks on eraisikud ning väikesed ja mikroettevõtted, kellele mõeldes on ta jaanuaris, Rahvusraamatukogu nõupidamisteruumis läbi viimas kahte raamatupidamisalast infotundi.

Põhjus, miks ta seesugusei koolitusi vajalikuks peab, on lihtne. Nimelt soovib ta, et inimestel oleksid raamatupidamisega seotud asjad korras, kuid selleks, et need korras olla saaksid, on vaja neist esmalt aru saada ning just selles osas ta aidata soovibki.

“Sellest aastast muutus eraisiku maksustamine nii, et see puudutab kõiki eraisikuid ning seda nüüd ja kohe. Seesugune olukord sunnib igaüht meist teadvustama ja võimalusel planeerima oma tulusid ette, mis tähendab et süsteem on vaja ruttu endale selgeks teha,” kirjeldas Anne-Lii Molis.

Siia kõrvale tõi ta tabava võrdluse, et varasemalt võis üleliigselt makstud tulumaksu tagasi küsida või mitte, vaba valik, aga nüüd on oma tulud vaja kohe päris kindlasti hästi läbi mõelda, sest see mõjutab tulumaksuvaba miinimumi arvestust. Kokkuvõttes on tegemist põhimõttelise muutusega, kus endal on suur ja reaalne vajadus kursis olla reaalselt olemas, et 2019 aastal ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

INTERVJUU: Anne-Lii Molis ​

Mitu aastat oled Sa raamatupidamisega tegelenud?​

Otseselt diplomeeritud raamatupidajana 13 aastat. Enne seda tegelesin peamiselt sellega, et keegi teine sellega tegeleks (naerab), sest see oli jah ju veel selline aeg. 2004 aastal lõpetasin TTÜ Tallinna Kolledži ja 2005 alustasin tööd pearaamatupidajana ettevõttes, mis tegeles kaubandusega, seda nii Eestis kui rahvusvaheliselt, ning kuhu jäin peaaegu 12 aastaks.

Kuidas ja miks Sa üldse raamatupidamiseni jõudsid ?

1994 või isegi suts varem alustasin ettevõtlusega. See oli see aeg, kui hakati erastama ja ma käisin oksjonil oma äri välja ostmas. Esimene oli aktsiaselts, sest osaühinguid ei olnud veel olemas. See oli ikka naljakas, kuidas me mitte millestki aru ei saanud, et kuhu me siis nüüd hüppasime. Samas elu ise tõukas. Ambitsioonide mõttes ma poleks ise kuhugi trüginud, kuid mitte kedagi teist, keda sinna oksjonile saata ei olnud ja sellepärast tuligi ise minna. Ehk siis samm-sammult järgnes loomulikult see, et peab olema kursis seadustega, et poleks probleeme näiteks Maksuametiga.

See hirm sundis liigutama ning end vajalikuga kursis hoidma, mis omakorda tingis selle raamatupidamise teema. See oli aeg, mil vahetasin lühikese aja jooksul kolm korda raamatupidajat, sest iga kord läks midagi valesti. Otsustasin, et mul on endal vaja kuhugi õppima minna.

Ju siis, kuna loodus andis potentsiaali, siis ta ka ise lükkas mind edasi. No vot, minu teooria...

Ja mõeldud-tehtud ehk siis läksidki raamatupidamist õppima?

Kaalusin pikalt, kas võtta kursused või päriselt kooli minna. Mul oli juba siis tunne, et pigem ikka see teine variant ning just nimelt rakenduslik kõrgharidus. Seda hästi teadlikult, kuna minu silmis oli see praktiline õpe hästi vajalik, et ühelt poolt küll palju seadusi ja juurat, aga teisalt ka palju reaalseid ülesandeid. Ehk siis kokkuvõttes jõudsin raamatupidamiseni elust tingituna ja ehk ikka huvist ka, sest see valdkond oli minu valik juba 1984, kui ma ülikooli kaubandus-ökonoomika erialale sisse astuda soovisin, kuid tol hetkel ukse taha jäin.

Sealt edasi oli puhas juhus, et mul rikuti ära juuksed ning otsustasin, et olgu, ma teen enne hoopis selle eriala endale selgeks, sest ma tahtsin teada, kuidas need asjad käivad. Peale seda kogemust olin mingi aja pärast taas tagasi raamatupidamise juures, saades läbi töö teada, et tegelikult meeldib mulle enim just see analüütiline ja statistiline pool - see, et teada saada, mis juhtus ja miks? See jah võtab mul kõige rohkem silma särama.

Seega hakkasid Sa raamatupidajaks ennekõike sellepärast, et olla iseenda ettevõttele hea raamatupidaja?

Ma olen hästi seda meelt ja elu näitab ka, et mitte kedagi ei saa pimesi usaldada. Ise tehtud hästi tehtud on üldjuhul ka õigesti tehtud. Teiste puhul on vaja usaldada, kuid kahjuks nende minu elu nö teistega on, erinevatel põhjustel, sageli midagi juhtunud. Kas hoolimatus või pole aega või lihtsalt teadmatus. Küll oleks hea, et ostad kogu aeg teadmisi ja teenuseid sisse ning kõik on alati väga hästi. Siis võiks ju rahulikult toimetada. Minu puhul on pigem alati juhtunud, et ma satun esimesena nende inimeste otsa, kes ei ole väga head tegijad olnud. Tagantjärele tarkusena on ju hea, et see kõik nii on läinud.

Seda, kas keegi suunab või on see minu omapära seesuguseid olukordi ja inimesi välja otsida, ma öelda ei oska. Arvan ikka, et elu ka lükkab teatud situatsioonidesse. Ju see mingi õppimise koht on, et midagi on vaja selgeks saada.

Selle kõige juures on huvitav, et läbi oma elu juhuste pole ma kunagi sattunud aladele, kuhu ma ei sobi, vaid vastupidi – need on olnud valdkonnad, mis osas ma ei teadnud, kui hästi ma sinna sobin.

Kui ma olen näiteks alustav ettevõtja ning otsin omale uut raamatupidajat, siis milliseid küsimusi tuleks kandidaatidelt küsida?

See on väga hea küsimus, kui ma isegi teaks (naerab).

Tegelikult peaks kuidagi välja peilima inimese aususe printsiibi ja kompetentsuse. Üks küsimus, ja seda tuleks kindlasti kontrollida, on see, kas tal on sel alal kõrgharidus, kuigi kindlasti on olemas ka tublisid iseõppijaid. Siiski jääb sel juhul kahtlus, kas…. ja kuidas ikkagi. Lühikursustest minu arvates ei piisa. Lisaks on oluline teada, kas ja kuidas on ta end jätkuvalt peale seda täiendanud?

Siinjuures oleks soovitatav küsida ka see kontrollküsimus, kas on kogemusi vaidluses Maksuametiga ning proovida aru saada isiksusest, kellega tegemist on. Kas rumalalt pedantlik, kes ajab pilli lõhki või loogiliselt mõtlev isiksus, kellest on loota tugevat koostööpartnerit?

Aga kui ma olen ettevõtluses kõva käpp ja mul on rohkem kui 15 aastat ettevõtluskogemust ja finantsjuhiga olen ka justkui rahul olnud, kuid miski minu sees närib, et midagi on valesti (sisetunne), siis milliseid küsimusi ma peaksin oma finantsosakonnalt/raamatupidajatelt küsima, et saada aru, mis tegelikult toimub?

Ses osas tasub loominguliselt läheneda, kuigi eks kõik oleneb, mida Sa kahtlustad. Teatud asju saab reguleerida ja paika panna ametijuhendite kaudu. Võib olla on vajadus võtta ajutiselt väljastpoolt appi keegi, keda usaldatakse ja kes tuleb aitab võõra pilguga aru saada, mis siis ikkagi toimub. Kontrollimiseks on ju ka ekspertarvamus võimalik tellida audiitorfirmadelt.

Juhina saab neid asju kontrolli all hoida läbi finantsaruandluse väljatöötamise ning ise nende sisuga kursis olemise. Üldjuhul saavad suuremad apsud (kas tahtlikud või tahtmatud) tulla siis, kui raamatupidaja täitsa omapead toimetab. Kui ikka on sisuline koostöö ja regulaarsed koosolekud, kus asjad koos üle vaadatakse ja kokku lepitakse, on asjad ikka loodetavasti nii, nagu vaja.

Mida Sa soovitad algajatele raamatupidajatele? Pean silmas seda, et kust võiks alustav raamatupidaja oma karjääri alustada?

​Ikka alt üles. Siin ei ole küsimustki, sest ülevalt alla saab ainult liugu lasta...

​Üks esimesi asju on vajadus ennast ettevõtte sisemiste süsteemidega kurssi viia või äkki tuleb see alles luua! Lisaks tähendab tänapäevane raamatupidamine tihedat koostööd nii IT kui ka juriidika valdkonna inimestega.  

Milline on Sinu arvates keskmisest parem raamatupidaja?

Siin võiks kohe esimese asjana küsida, mis või kes on keskmine raamatupidaja? Mina seda vastust ei tea …küll aga tean, et kindlasti võiks ta olla oma ala fänn ja kirega tegija.

"Kui tal on kasvõi mingi huvitav kiiks, miks ta seda teha tahab, siis on tal ka tahtmist õppida ja juhiga kaasa mõelda. Selliseid raamatupidajaid, kes üldse ei eksi, pole olemas, ja sama kehtib ka juhtide kohta, sest me kõik oleme inimesed. Eksimatu pole keegi, kuid rumal ja lohakas ei tohi raamatupidaja küll olla."

Rahadega seoses on ju hästi näha inimese iseloom ja elustiil. Kas ja mida Sa oled täheldanud, mis vigu inimesed oma rahadega teevad?

​Kindlasti ei anna ma siinkohal mingeid absoluutseid tõdesid välja, sest neid lihtsalt ei ole.

Nii on küll, et rahadega käitumine näitab vägagi iseloomu ja raha on igas mõttes hea indikaator. Üks suuremaid vigu on see, kui inimene ütleb, et raha ei ole oluline. Selle lause peale ütleksin ma, et inimene kas valetab või petab ennast või siis pole ta olnud sellises olukorras, kus rahast sõltub kõik.

Kuni raha on olemas ja määrab meie elu, on ta kindlasti väga oluline.

Kindlasti ei ole raha elus kõige olulisem, kuid ta vajab tähelepanu ja seda, et teda austataks. Küll aga võib kohati tekkida olukord, kus see on mingis kontekstis number üks, mis määrab. Lõppude lõpuks võib Sul õnnest puudu jääda vaid üks sent.

Kui tähtis võib olla üks sent, kui teisel pool letti on pedant?

Raha ei saa olla eesmärk omaette...

Mis on need kolm asja, mida peaksid eraisikud tegema, et raha jääks iga kuu pigem üle?

1. Olema pigem konservatiivne. Kui hästi arvutada ei oska, siis teeselda, et Sul ei ole eriti raha, kuna siis ei kuluta ka ülearu.

2. Kui raha ei ole või on soov kokku hoida, siis ei maksa poodi minna, vaid selle asemel pigem loominguliselt läheneda: erinevad kuivained ja palju putru. On palju odavam ja tervislikum ka (naerab).

3. Alati võiks toetada kedagi ehk siis mingi osa oma sissetulekust anna alati kellelegi ära. Seda isegi siis, kui Sul vähe on. Ei pea saatma kuhugi Aafrika külale, kindlasti on kusagil lähemal keegi, kes seda vajab.

Mis on need kolm asja, mida peaksid ettevõtjad tegema, et aasta lõpus saaksid omanikud mõnusa kasumi, töötajad boonuse ning klientidelt palju kiitust?

1. Seesama eelmises punktis mainitud konvseratiivus on nagunii, et kulutada võimalikult vähe, investeerida teadlikult ja targalt ning teenida võimalikult palju.

2. Professionaalselt on vaja planeerida - eelarvestada - kalkuleerida ning seejärel need plaanid ka sama professionaalselt ka võimalusel ellu viia. Kindlasti jälgida ja analüüsida eelnevaid perioode.

3. Anneta, tegele heategevusega või anna muul moel ühiskonnale tagasi, luues lisaväärtust.

Mida Sa tunned, mis on Sinu elus hiljutine heategu, mida Sa oled teinud?

​Jõulutunnelisse saatsin raha ning oma lapsi toetan. Eks kõige tähtsam tegu ongi ju ka see, kui sa oma perekonda hätta ei jäta ning ei sa ise ega sinu pere muutu hädavajajaks.